3. novembril koos sõpradega põlvpükstes oma juubelisünnipäeva tähistanud Toomas Kirss ei ole kaotanud poisikest iseendas. Ta lajatab endiselt, ja nii ausalt, et valus on, vaoshoitust ega dogmasid tema loomus ei tunnista. Ent jutustada inimestele ekraani kaudu haaravalt kirglikke lugusid – see on anne, milles on talle raske vastast leida!

Sel nädalal rabab Eesti edukaim ja võib-olla kõige kirglikum seriaalimeister avalikkust jälle – esilinastub tema uus mängufilm „Õigus õnnele“.

Kui sina räägid, tundub, et oled kui kirest kokku pandud. Mõjud emotsionaalse ja väsimatuna. Tänu millele?

Tänu Kätule ehk minu naisele Kätlinile. Tema on nähtus ja teda ei ole võimalik seletada. Temast on võimalik aru saada, aga temas on nii palju erinevaid inimesi ja ta on kuratlikult tark naine. Nii tarka naist teist ei ole ma näinud ja ma olen näinud naisi üksjagu. Oleme koos olnud juba ligi kakskümmend aastat. Mul on temaga hästi vedanud. Ma isegi ei tea, millega olen selle ära teeninud. Kui me kokku saime, tegi ta mul „Waba Riigi“ sarjas mingi sutsu kaasa. Ütlesin talle, et mulle ei jää inimesed meelde, aga kui kunagi kohtume, tule ja ütle mulle tere. Hiljem me TV3s kohtusime, ja tegelikult ta jäi mulle kohe meelde. Olime alguses nagu kass ja koer, aga siis millalgi saabus täielik äratundmine.