„Ma paar minutit hilinesin...," vabandab õbluke, aga kirkas kostüümis tegus poliitikanaine Riigikogu pääslas mind seltsimehelikult kättpidi tervitades, "aga tänaval peatas mind üks inimene, kes on samuti Lääne-Virumaalt pärit ning kel oli üks küsimus sealse elukorralduse kohta." Siret teab, et minagi olen pärit Rakverest. Ja mina tean, et Siret kandideerib märtsivalimistel Lääne-Virumaal keskide partei esinumbrina... Aga mitte see ei ärgitanud mind seda intervjuud küttima, vaid "Pealtnägija" saade võimult langenud kuningas Savisaarest, mis pakkus muu hulgas huvitavat võrdluspilti teda ümbritsenud parteinaistest (Vilja Toomast, Evelyn Sepp, Siret Kotka). Küsimus, kas või millisel juhul ustavus on võimumängudes üldse võimalik? Või on reetlikkus kuningate ümber paratamatus ajast aega, nii nagu seda on näidanud antiik- ja Shakespeare’i tragöödiad ning ka NO muusikal "Savisaar"...

Giidinud mind lahkete seletustega läbi Toompea lossi koridoride ja saalide, peab Siret vajalikuks esitleda ajakirjanikku oma kolleegidele Keskfraktsiooni ees-kambris. Tagatoas intervjuuks istet võttes vabandab ta: "Ega see ju sega, kui pean vahepeal paar korda kella peale saalis ära hääletamas käima..."

Pakkusid intervjuuaega võimalikult varaseks, toonitades mitu korda, et täna tahad sa, niipea kui hääletatud, kiiresti linnast minema pääseda. Miks?

Pean täna veel jõudma Lääne-Virumaale valijatega kohtumistele.

Valimiste režiimil... Oletasin, et aas-tane poeg Morgan nõuab ema koju.

Ei, poeg on mul praegu Tallinna kodus, koos vanaema Rozaga (Sireti parteikaaslasest abikaasa Martin Repinski ema – M.K.). Võtan nad peale, sõidavad minuga Rakverre kaasa. Õhtuks jõuame Jõhvi koju.

Nii me elame praegu kahe, isegi mitme kodu vahet. Pean emakodu Lääne-Virumaal Triigis ka ikka omaks, ka Rakveres peatumiseks on mul väike pinnake. Ja loomulikult on meil korter Jõhvis, kus mu abikaasa on vallavanem.