Sepo Seeman (46) on abikaasa Eneliga (48) üles kasvatanud kolm poega, kellest noorim saab peagi 18 ja lendab oma vanemate vendade kannul samuti Seema-nide pesast, Pärnu eramust välja. Sepo on oma näitleja ja meelelahutaja ameti kõrval käivitanud oma teatri, Pärnu Suveteatri, ja rahuldanud oma tehnikahuvi nii tsiklil säärt väristades kui ka vana kiirabiautot ja päästepaati uuesti sõidukorda kõbides.
Eelseisval huumorifestivalil „Luige nokk“ astub Sepo lavale monoetenduses „Mees ja mootorratta õpik“. See põhineb tsiklimeeste ringkondades legendaarsele „Mootorratta juhi õpikul“, mille kirjutas 70 aastat tagasi lendur Arseni Palu. Ühe-mehe-etenduse peategelane on keskea-kriisis mees, kellel on elukogemust, ka teatud taaka, ja nüüd teeb ta oma elus omamoodi auditi – kuhu ta on välja jõudnud, kui palju tal on veel teha jäänud ja… kuidas üldse edasi?
Kuidas tajub Sepo ise oma elus keskeakriisi, kuidas on see muutnud tema vaateid elule, suhet naise, poegade ja lähedastega? Klaar on see, et tennist Sepo enam ei mängi – puus on läbi…

Keskeakriis väljendub ühel sportauto, teisel tsikli ostmises, kolmas asub ehitama oma viikingilaeva jne. Kui said nelikümmend, rääkisid sa oma paadi ehitamisest. On sinul see palju räägitud keskeakriis veel ees, kulmineerumas või isegi juba ületatud?
See, mida tookord sai ehitatud, õigemini ümber ehitatud, oli vana päästepaat, mis näeb välja nagu suur vann. Ma ei põhjendaks seda oma naisele ja perele ära, kui mul oleks mingisugune väga kallis hobi ja ma ohverdaks, hull pilk silmis, selleks kogu energia ja suure osa oma sissetulekutest. Paadiehitus oli pigem selline säästuprogramm, ei midagi toretsevat – aga ma nautisin seda. (Muheleb.) Tegelikult ehitas selle lõplikult välja hoopis minu poeg, sest mul endal ei ole ju kunagi aega. Isana oli mul selle üle hea meel, kui nägin, kuidas poisi silmad lõid selle väljakutse peale särama. Paar aastat tagasi sõidutas poeg Oskar Martaga – see on paadi nimi – Pärnu Vallikääru paadisillalt inimesi Paikuse-Reiu vabaõhulavale vaatama suvelavastust „Pao-Pao. Kuldse Trio lood“. Päästeolukorras on kirjade järgi lubatud paati võtta viiskümmend kolm inimest, aga niisama lubab Veeteede Amet sõidutada sellega kahtteist inimest. Ta on hästi madala süvisega, aga muidu – ptüi-ptüi-ptüi! – igati veekindel paadikene.
Aga keskeakriis… Kui see suur hall peale tuleb või kätte jõuab – ega teagi, kas siis tahan seda üldse kellegagi jagada! Tegelikult ma ju ei tea, mida see endast kujutab. Võib-olla see ongi juba käes? (Muigab.) Ja kui on, siis sellises kriisis ma tahaksingi elada! Ma ikka julgen veel selle üle naerda, aga küllap tabab mindki ühel hetkel see, et mõni organ enam korralikult ei toimi ja…