"...nautisid teineteise seltskonda". Väljend, mis kulub pildiallkirjades sageli "marjaks ära", kui kuskil klaaside kõlistamise üritusel on pildile jäänud Õun ja Pirn. Olgu siis pildil isiklikult või juhuslikumalt seotud kaks tuntud nägu, ning ajakirjanik peab kähku tuletama neile pildiallkirjaks ühisnimetaja.

Tegelikult, parimal juhul on sel tühipaljaks kõlistatud väljendil ju ilus sisu! Mis saaks seltskonnas ilusam ja parem olla, kui et kaks inimest naudivad teineteist, et neil on teineteisega lihtsalt hea mõnus olla. Mõneti nagu selles "Saatuse iroonia" filmilaulus: mulle meeldib, et teie ei ole haige minu järele, ja mulle meeldib, et mina ei ole haige teie järele... et võin lihtsalt olla nagu olen, naljakas ja naeruväärnegi, kergelt, ilma et maakera, pingest teisele meeldida, jalge all raskeks vajuks. Ja siis laulu lõpuks käänak: mulle meeldib, et mina, kahjuks, ei ole haige teie järele, ja teie, kahjuks, ei ole haige minu järele.... Vene poeesias on asju!