„Kui inimene tuleb minult nõudma, saadan ta sinnasamusesse – ma olen hästi otsekohene inimene,“ ütleb selgeltnägija Marilyn Kerro. Ta aitab vaid siis, kui loeb ka inimese silmadest välja tõelise vajaduse abi järele.

Venemaa „Selgeltnägijate tuleproovi“ 16. hooaja finaalis vaatajate poolt teisele kohale hääletatud Marilyn Kerro (27) elab oma kihlatu, samuti selgeltnägija Aleksandr Šepsiga peamiselt Moskvas. Kuid Lääne-Virumaalt pärit punapäine eestlanna väisab tihti ka kodumaad. Marilyn peab koos õe Ewelyn Kerroga (31) asutatud firmaga Mecero OÜ Tallinnas tervislikke eluviise propageerivat ja loodustooteid müüvat poodi Mecca, aga osaleb ka uue saate võtetel! Sügisel jõuab TV3 ekraanile kodumaine „Selgeltnägijate tuleproov“. Sellele eelnevas erisaates tutvustatakse sinna kandideerivaid nõidu ja uuritakse, millist elu elavad varasemates saadetes osalenud Eesti selgeltnägijad. Eksklusiivselt andis avameelse intervjuu saatele ja Kroonikale ka Marilyn, kellel on tuleproovisaates oma roll. 
Sa oled ennast kordi proovile pannud Venemaa „Selgeltnägijate tuleproovis“. Millised omadused peavad olema inimesel, kes läheb sellisesse saatesse?
 Igal inimesel on erinevad omadused, aga kõige tähtsam, ma leian, on enesekindlus oma võimete suhtes. Kui sa hakkad endas kahtlema, ei suuda sa teise inimese energeetikat tunda nii nagu vaja. Enesekindlus on number üks. Ülejäänu tuleb juba üks-ühele inimesega suheldes. Ma olen alati öelnud, et kõikidel inimestel on selleks annet, aga kui avatud sa seejuures oled, oleneb juba sinust endast.

Kuidas juhtus nii, et sa ei sattunud Eesti selgeltnägijate tuleproovi saadetesse, vaid tõestasid oma võimeid hoopis idapiiri taga?
Millal see saade oli? 

Üks neist oli kaheksa, teine seitse aastat tagasi. 
Kui see oli seitse-kaheksa aastat tagasi, siis ma ei olnud Eestis, olin Ameerikas ja Inglismaal. Midagi ma nendest saadetest olen näinud, finaali näiteks. Aga siis ma alles otsisin oma eluteed. Ma arvan, et tol ajal ma ei oleks valmis olnud sellises saates üles astuma. Alles siis, kui läksin Venemaa saatesse, olin valmis inimestega ka üks-ühele suhtlema. Ma armastan öelda, et just suhtlema, kuna ma ei ole ju jumal. Ma ei käsi kellelgi ennast uskuda – räägin, mida ma näen. Mida teine inimene sellest välja võtab ja kuidas seda kasutab, oleneb juba temast endast.