Kui palju ja mis väärtuses kinnisvara meie presidentidele üldse kuulub ja kui palju kulub nende olmekuludeks maksumaksja raha?

Presidentide kinnisvara ja kinnisvaratehingud on läbi aegade kirgi kütnud. Kui Lennart Meri soetas 1997. aastal 500 000 krooni eest magusas piirkonnas Rohuneeme poolsaarel ligi 7 hektarit maad, jagus selle sõbrahinna ümber avalikku arutelu aastateks. Hiljem on korduvalt olnud teemaks Arnold Rüütli (90) viletsad elamistingimused Nõmmel Kaare tänava majas, samuti Ettevõtluse Arenda-mise Sihtasutuse (EAS) liigne leebus ja vastutulek Toomas Hendrik Ilvesele (65) – sealtkaudu saadud toetuse eest taastati Ärma talu turismitaluks, kuid kompleksi uksed ei avanenud kunagi avaliku turismitaluna. Ilves pidi kopsakast toetusest EASile tagasi maksma vaid tühise summa, mis riivas avalikkuse õiglustunnet. Kersti Kaljulaid (48) pälvis tähelepanu sooviga jääda presidentuuri ajal elama oma kodumajja Nõmmele – seetõttu tuuniti elamu julgeolekukaalutlustel turvalisemaks.

Koha leiab ka Ingrid Rüütli folkloor

Arnold Rüütli pere käsutuses on juba enam kui kümme aastat olnud Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile kuuluv ajalooline Kaare tänava eramu, mis ehitatud 1950. aastatel valitsuse tarbeks ja esimeseks elanikuks oli EKP keskkomitee esimene sekretär Johannes Käbin. Rüütli nõunik Jüri Kann on kirjeldanud, kuidas Rüütel peab mõne piduliku ürituse eel viima fraki keemilisse puhastusse, et hallituseplekkidest vabaneda – need tekkivat paratamatult, kuna maja katus on lasknud läbi ja talviti on seal olnud külm.

Aastate eest püüdis Rüütel Kaare tänava maja ära osta, et see ise korda teha lasta, kuid edutult. Nelja aasta eest tuli Tallinna linn Rüütlile vastu ja võõrandas talle uue maja ehituseks kaks maatükki Pirital Maarjamäel. Nõunik Kanni sõnul pidi president tasuma siiski 65 protsenti nende väärtusest, 208 000 eurot. Selleks müüs Rüütel oma enam kui sajaruutmeetrise korteri Kadriorus Koidula tänaval 1930ndatel ehitatud majas ja maatükke Saaremaal.

Ühisomanike Arnold ja Ingrid Rüütli krundid seisid mitu aastat tühjana, kuna neil polnud ehitamiseks vahendeid. President proovis vahepeal isegi vahetada Maarjamäe krunte Kaare tänava maja vastu, kuid nagu varem puudus Riigi Kinnisvaral huvi müüa, ei soovinud ta ka maja kruntide vastu vahetada. Lõpuks loovutas president ühe Maarjamäe kruntidest ehitusfirmale – nüüd kerkiva eramu ja abihoone ehituskulude katteks. Hoonetes Rüütlitele jäänud 1500ruutmeetrisel krundil on ruumi üksjagu – esimese suurus on ehitusregistri andmetel 293 ruutmeetrit ja teisel 142 ruutmeetrit.

Arnold Rüütli sekretär Inna Feldbach ütleb, et väiksemas hoones leiavad lõpuks oma koha presidendi veel korrastamisel olev dokumendiarhiiv, raamatukogu jm. Kas ka Ingrid Rüütli eluaegne kirg – kogutud folkloor erinevate salvestistena – ja kudumid?

"Täiesti võimalik, et ka abikaasa arhiivile on seal oma koht," ütleb Feldbach.