"Rikas mees on ikka parem kui vaene mees," pakkus peatoimetaja veeru teemat selle suve lahutuste buumi peale. Vabatahtlikku kirjutajat ei leidunud. Noh-jah. Siis meenus, et "Tõe ja õiguse" neljandas raamatuski on kirjas, et eks noorena armastatakse sind sinu ilu, vanaduses aga sinu raha pärast. Kui palju romaane ja filme on treitud ilu, raha ja armastuse kolmnurgas ekslevaist meestest ja naistest! Ettearvatavalt korduvad süžeed. Elus aga eksivad inimesed ikka oma ihade järgi. Magus on end petta usuga: minu lugu on suur erand, ei-ei, mina ei lõpeta õnnetult!

Aeg teisendab vaid õnnetu lõpu variatsioone. Helsingi öödes olen sattunud nägema, kuidas soomlannad tirivad testosteroonseid pagulasnoorukeid omale koju. Vastu punnides tõstavad need oma hinda. Jagub ka lugusid eestlannadest, kes lasevad end internetis don juanidel rahast lagedaks petta. Seda enam tõmbab ikka jälle kirjutama Anne Veskist kestvas harmoonias Bennoga. Head lugemist (lk 60–64)!