Eesti ajakirjanduse esimese järgu täht Mihkel Kärmas (41) on keerukaid lugusid tehes Eestile kümneid tiire peale sõitnud. Kaks sügist tagasi „komistas“ ta materjali otsa, mis rabas paljunäinud meest eksootilisuse ja salapäraga. Ta kohtus arheoloogidega, kaasaegsete Indiana Jonesidega, kes on aastaid suurema kärata uurinud Yucatani poolsaarel Mehhikos maiade iidset tsivilisatsiooni. Telehundina haistis Kärmas sellest suurt lugu ja sündiski seiklus „Kadunud tsivilisatsiooni jälgedel“.

Oled valmis saanud oma esimese iseseisva tõsielusarja, mis erineb oluliselt sinu senisest tegevusest. Mida see sulle isiklikult tähendab?

See on minu esimene katsetus teha kõige laiemale massile huvitavaks seda, mida võiks mõista vaataja, kellel ei ole otsest sügavat huvi ajaloo ja teaduse vastu. Tõsi on, et varem ei ole ma mitmeosalist tõsielusarja teinud. Saatus mängis mulle kätte visuaalselt atraktiivse ja väga seiklusliku ettevõtmise kaugel Mehhikos, kuhu paari aasta eest „Pealtnägijaga“ sattusin. Nägin selles haaravat materjali, millest ETV koridorides naljatlevalt ka rääkisin – et mis oleks, kui teeks sarja. Üllatuslikult langes idee viljakale pinnasele ja mul tuligi see ära teha!