Brigitte Susanne Hunt (23) tuleb intervjuule lihtsates riietes ja meikimata. Ta on soe ja sõbralik. Räägib hea diktsiooniga ja väga kiiresti nagu tõeline raadiohääl. Joob kohvi ning suitsu asemel paneb huule taha tubakat. „Suitsu on lahe tõmmata peol, kui peas on suur kübar ja slim käes, kuid mitte igapäevaselt. Ma ei kujuta ette, et alustaksin oma hommikut suitsuga ja pärast kõik riided haiseks. Huuletubakas on hea lahendus.“

Sinu Facebooki profiilis on pilt, kus sind ei tunne absoluutselt ära. Fotolt vaatab vastu paksuke tüdruk tumedate juustega. Oled see tõesti sina?

Olin siis neliteist, kui see pilt tehti. See oli murdeiga ja üleüldiselt minu jaoks raske aeg, sest minu vanemad läksid lahku. Kui mul on elus rasked ajad ja olen stressis, siis võtan kohe kaalus juurde. Olen emotsionaalne sööja, kes leiab lohutust söömises. Kaalusin siis 68-69 kilo, äkki isegi 70 tuli ära üks hetk. Hoian seda pilti meelega üleval, et ma ei unustaks kunagi seda, missugune ma olen olnud. Ma olin paks siga! Ja mulle meeldib seda näha, mulle meeldib selline sadomaso vaimses mõttes. (Naerab.)

Teiseks, see pilt on minu meelest naljakas. Te näete seal päris mind. See oli ebakindel 14aastane tüdruk, kes jäi silma ainult sellega, et tegi nalja ja julges rääkida. Ma ei ole alati olnud välimuselt kena.

Mis su patutoidud olid?

Saiakesed, pirukad, pitsa ja magusad joogid. Limonaad ja peekonipirukas! Ja suurtes kogustes. Võisin ära süüa kaheksa grillvõileiba ja viis jäätist. See oli see suvi, kui mu vanemad läksid lahku, sõbrannadega ei saanud läbi ja nii ma leidsin lohutust toidust. Kaal langes, kui minu ellu tekkis esimene peika, esimene armastus. Olin õnnelik ja võtsin kümme kilo alla ja hoian seda kaalu juba aastaid.

Kuidas sa ennast kätte võtsid?

Olin siis oma esimese peikaga koos, kes oli minust neli aastat vanem. Ta oli kooli kõige ilusam ja populaarsem poiss. See oli minu jaoks suur üllatus, et selline poiss võiks üldse mulle tähelepanu pöörata. Mäletan, kuidas jalutasime Kadrioru pargis ja ma küsisin: ütle mulle ausalt, kas ma olen paks? Ja ta vastas: ma armastan sind igas kaalus. Sain aru, et nüüd on aeg ennast kätte võtta – kui ta juba räägib igast kaalust, siis probleem on kohal.

Ma võtsin ennast kätte ja hakkasin pidama räige kaloridefitsiidiga dieeti: hommikuks muna ja pool apelsini, lõunal kanafilee ja õhtuks salatilehed. Pidasin seda ligi kuu ja pool ning võtsin kohe kümme kilo alla. See oli ilmselge toitumishäire. Oli päevi, kui ma sõin ka ainult beebitoitu. Juuksed hakkasid välja langema…

Õnneks tõmbasin pidurit ja tulin mõistusele ning nüüd pole ma aastaid oma toitumist nii rangelt piiranud. Jälgin nüüd Erik Orgu toitumis- ja trenniprogrammi. Tema kavad ja menüüd töötavad suurepäraselt. Kõht on täis, söök on hea.